EPIKoja ja meie liikmesorganisatsioonide poole on 2019. ja 2020. aastal pöördunud hulk inimesi, kelles on tekitanud segadust ja muret puude korduvtaotlemisel sotsiaalkindlustusametist (SKA) saadud negatiivne või varasemast rangem otsus. Murelike pöördujate endi hinnangul ei ole nende tervislik seisund ega abivajadus võrreldes varasemaga aga muutunud.

EPIKoda on küsimuse edastanud SKA-le ja saanud vastuseks, et kuigi puude raskusastme tuvastamist reguleerivaid õigusakte muudetud ei ole, on amet on viimastel aastatel tõepoolest muutnud nii laste kui ka tööealiste inimeste puude tuvastamise ekspertiisi- ja halduspraktikat.

Tööealiste hulgas jäi 2019. aastal korduvtaotlemisel varasemast puudest ilma 2299 inimest ehk iga viies korduvtaotleja.

Muudatuse mõjul ei ole aastal 2019 näiteks 742 ehk igale kolmandale varem puudega lapsele korduvtaotlemisel puuet üldse määratud. Ka esmataotlejate tulemustes on näha hüppelist vähenemist – näiteks kui 2015. aastal ei tuvastatud esmataotlemisel puuet 3,4%, siis 2019. aasta 9 kuu jooksul oli see arv koguni 22,8% lastest. Varasem puude aste hinnati 2019. aastal korduvhindamisel kergemaks 275 ehk 17% lastest ja raskemaks 26 ehk 2% lastest. Tööealiste hulgas jäi 2019. aastal korduvtaotlemisel varasemast puudest ilma 2299 inimest ehk iga viies korduvtaotleja. SKA-st pärinevate statistiliste andmete tõlgendamisel ei ole arvestatud inimesi, kes 2019. aastal liikusid vanuse tõttu uude sihtrühma, näiteks tööealisteks saanud lapsi ja vanaduspensioniikka jõudnud tööealisi.

Puudega vs puudeta

Puudega (või peaks ütlema puudeta?) inimeste ja puudega laste vanemate sõnul on muutus põhjustanud ilmajäämise vajalikest abistavatest teenustest ning sundinud neid hakkama vajalikke teenuseid ostma oma raha eest. Selliste teenustena tuuakse esile nii riiklikke kui ka kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandi teenuseid. Lisaks jäävad need inimesed ilma igakuisest riiklikust toetusest, mis on mõeldud puudest tulenevate lisakulude osaliseks katmiseks.

2019. aasta lõpus EPIKoja pöördumisele vastates selgitas SKA esindaja: "Kui näiteks lapsel ekspertiisi käigus puuet ei tuvastata, ei tohi laps ilma jääda ilma kohaliku omavalitsuse (sh alusharidus ja koolivõrk) toest ja teenustest. KOV lastekaitse saab teha ka esildise rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks lapsele, mille järel riik võtab üle teenuste eest tasumise kohustuse. Paraku ei ole KOV või haridussüsteemi võimekus teenuste osutamisel puude tuvastamise aluseks."

EPIKoda tunnustab ja toetab SKA püüdlusi liikuda laste vajaduspõhise abistamise ja toetamise suunas. Kuid juhime tähelepanu, et kuniks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalsüsteemis nii riigi kui ka KOV tasandil kõik osapooled vajaduspõhise abistamise ja toetamise põhimõtet ei rakenda, jäävad paljud lapsed ja pered paraku siiski vajaliku abita. Paljud KOV-id on sätestanud oma sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimusel, et laste tugiteenuseid nagu näiteks tugiisikut, lapsehoidu või sotsiaaltransporti saab ainult siis, kui lapsel on SKA poolt tuvastatud puue. Sageli on ka täisealise inimese teenuse saamise lävendiks seatud ametlik puue, näiteks sotsiaaltranspordi teenuse puhul. Selline praktika läheb küll vastuollu KOV-i kohustusega aidata abivajajat ning hiljutise Riigikohtu otsusega Narva linna suhtes, kuid erivajadustega inimestel ega erivajadustega laste vanematel ei ole ega ei peagi olema juriidilist võimekust sellele vastuolule tuginedes KOV-iga vaidlusse asuda.

Riik ise piirab samuti abistamist puude staatusega

Näiteks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavatele lapsehoiu, tugiisiku- ja sotsiaaltranspordi teenustele klassifitseeruvad vaid raske ja sügava puudega lapsed. Ka Sotsiaalhoolekande seadus ütleb mustvalgelt, et sotsiaaltranspordi teenus on teenus puudega inimesele. Puude staatusega on seotud veel hulk õigusi – soodustused ühistranspordis, puudega lapse vanema tasustatud lisapuhkepäevad, abivahendite rendi ja soetamise riiklik tugi puudega lastel 90% ulatuses jne. Kokku on puudega seotud soodustusi ja toetusi loetletud enam kui 30 riiklikus õigusaktis.

Erivajadusega inimese jaoks ei ole oluline ega pole sageli ka arusaadav, millist rolli abistamisel mängivad riik, omavalitsus, haridus-, tervishoiu- või sotsiaalsüsteem.

Rõhutame, et erivajadusega inimese jaoks ei ole oluline ega pole sageli ka arusaadav, millist rolli abistamisel mängivad riik, omavalitsus, haridus-, tervishoiu- või sotsiaalsüsteem. Abivajajate jaoks esindavad kõik need osapooled riiki ja suhtlevad vanema ja lapsega pahatihti võimupositsioonilt. KOV on abivajaja vaatest riigi käepikendus, mitte omaette süsteem. Olgu puudega või puudeta, abivajajal on õigustatud ootus, et riik tagaks nii iseendale kui omavalitsusele pandud kohustuste täitmise ja seiraks rakendamist. Tänaseks tekkinud olukorras on erinevates süsteemides ja valitsustasanditel oma õiguste eest võitlemise roll pandud ebaproportsionaalses ulatuses abivajajate endi õlule, puudega inimesed on aga selles olukorras üsna kaitsetud ning jäävad sageli abita.

Kui seisab ees puude tuvastamise taotlemine või korduvtaotlemine

Külastage enne taotluse esitamist oma ravi- või perearsti või võtke arstiga muul moel kontakti. Teavitage arsti, et plaanite puude tuvastamise taotluse esitada ja paluge tal sisestada teie värsked terviseandmed Tervise Infosüsteemi. Teil endal on võimalik terviseandmete olemasolu ja sisu kontrollida patsiendiportaalist.

Kui asute SKA puude taotlust täitma, kirjeldage oma terviseseisundist tulenevaid takistusi igapäevategevuste sooritamisel. Laste puhul, kes on käinud Rajaleidja keskuses hindamisel, lisage taotlusele Rajaleidja otsus (SKA ise seda infosüsteemist ei näe) ja muud dokumendid, mida peate asjakohaseks. Ja kui te ei ole SKA otsusega rahul, esitage julgelt vaie!