Mine avalehele Liigu põhisisu juurde

Sotsiaaltöötaja roll on olla inimese kõrval

Sirlis Sõmer-Kull | Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees

KUULA ARTIKLIT

Sotsiaaltöötaja roll on olla inimese kõrval, toetades teda taastumise ja sotsiaalse toimetuleku parendamise teel tema enda keskkonnas. Lisaks üksikisiku või perede raskustega tegelemisele on samavõrd tähtis töö kogukondade tugevdamisega. Koos tegutsev, oma liikmeid märkav ja toetav kogukond suudab muuta inimeste elu paremaks. Sotsiaaltöötaja jaoks on väga oluline ühiskonna muutuste tunnetamine, ta peab mõistma, mis toimub ja milliste probleemidega inimesed silmitsi seisavad. Sotsiaaltöötaja ametis on oluline eetika, humaansed väärtused, inimõigused – need kõik seavad sotsiaaltööle raamid.

Mis toetab sotsiaaltöö tegemist?

Vast ehk kõige suurem jõud ja tahe tuleb sotsiaaltöötajast kui inimesest endast. Pühendunud sotsiaaltöötajal on kõrge sisemine moraal, humaansed väärtused ja empaatiatunne, mis teda motiveerib. Jõudu annavad lood, kus keerukas olukorras oleva inimese või pere elu muutub ning raskused lahenevad. Sotsiaaltöötaja töö mõistmine ja märkamine kogukonnas, aga ka ühiskonnas annab võimaluse töötajal teha oma tööd, mitte pidada n-ö võitlust tuuleveskitega ühiskonnas levivate süüdistuste ning väärarusaamadega. Sotsiaaltöötajal peab oma töö tegemiseks olema hea seljatagune ja toetav juhtimisstrateegia, et võtta vastu inimeste heaolu puudutavaid otsuseid. Kui on selge ja kindel tööjaotus ning piisavalt spetsialiste, keda toetatakse erinevate meetodite (juhendamine, koolituste võimaldamine, supervisioon, tunnustamine ja märkamine, varustamine vajalike töövahenditega, hästi toimiv infosüsteem jne) kaudu, siis on ka töötajatel kahtlemata kõrgem motivatsioon ja töötahe.

Sirlis Sõmer-Kull. Foto: Erakogu

Mis teeb sotsiaaltöö tegemise keeruliseks?

Sotsiaaltöötaja töö muudavad keerukaks kõrged ootused. Ühiskond ja mõnikord ka abivajajad eeldavad sotsiaaltöötajalt, et ta sekkuks kohe ja parimal moel, isegi kui lahendused ei ole kättesaadavad ja olukorra paranemine võib olla pikaajaline protsess. Mõnikord tuleb leppida sellega, et kõike ei saagi lahendada või parandada. Kuid abi on ka väikestest asjadest: neid tuleb märgata ja nende üle koos inimesega head meelt tunda. Mõne raskes vaimses kriisis oleva inimese taastumise tee võib kesta aastaid. Esineda võib juhtumeid, kus inimene ei soovigi abi vastu võtta, kuigi olukord võib olla talle endale kahjulik. Sellistel juhtudel on oluline, et sotsiaaltöötajal jätkuks jõudu jääda inimese kõrvale, liikuda edasi just selliste sammudega, mis on inimesele sellel ajahetkel vastuvõetavad.

Lisaks inimese toetamisele on väga oluline sotsiaaltoetuste ja -teenuste kättesaadavus. Siinkohal võivad sotsiaaltöötaja käed jääda lühikeseks, kui kaua aega ei ole õnnestunud riigi või kohalike omavalitsuste eelarvearuteludes leida katet sotsiaalvaldkonna rahataotlustele eeskätt põhjusel, et hoolekanne pole olnud prioriteet. Aastatega kogunenud võlga valdkonna ees on üha keerulisem katta, hoolimata tõigast, et nimetatud valdkonna olulisust tajutakse tänapäeva ühiskonnas järjest teravamana. Sotsiaaltöötaja peab aga leidma inimese sotsiaalsetele vajadustele lahendused nüüd ja praegu, isegi siis, kui selleks ressursse napib.

Üks alakasutatud ressursse on valdkondadevaheline koostöö. Inimese mured ei ole enamasti vaid ühe n-ö sektori põhised. Enamasti on põimunud mured tervise pärast, töötus või risk tööd kaotada, siia lisanduvad sotsiaalse toimetuleku probleemid või elukoha puudumine, laste (huvi)hariduse küsimused, aga ka vägivald või kriminaalsed teemad. Ühegi valdkonna esindaja ei saa neid küsimusi lahendada üksinda. Inimene omakorda ei jaksa joosta erinevate ametnike või spetsialistide vahet ning püüda siduda killustunud abi enda jaoks ühtseks tervikuks. Valdkondadevaheline tõhus koostöö eeldab selgeid kokkuleppeid, toetavat õigusruumi, koostöö olulisuse mõistmist iga üksiku professiooni tasandil, häid infosüsteeme andmevahetuseks ja seda kõige kõrgemast tasandist iga juhi ja üksiktöötaja tasandini välja. Sealjuures ei tohi ametnike koostööst välja ununeda inimene, kes on koostöö keskmes – inimene ei tohiks jääda valdkondade, süsteemide, tasandite, professionaalide vahele.

Sotsiaaltöötaja ameti eesmärk on ärgitada inimesi ületama elus ettetulevaid raskusi ja suurendama oma heaolu. Praegu on meil ühiskonnas eriti keeruline ja ebastabiilne aeg. Keerukaid aegu aitab üle elada tugev kogukond, mille olemasolule saab igaüks omalt poolt kaasa aidata – aktsepteerides, märgates ja toetades.