Abivahendi nipinurk: praktilised soovitused igapäevaelu lihtsustamiseks

Allan Aug | Ajakiri Sinuga kaas-peatoimetaja

NÕUANDED

KUULA ARTIKLIT

Erivajadusega inimeste ja nende lähedaste jaoks võib õige tehnoloogilise abivahendi leidmine muuta igapäevaelu mugavamaks ja iseseisvamaks. Sobiv lahendus aitab säilitada täisväärtuslikku elu, vähendades vajadust teisi abistada nii liikumis-, kuulmis- kui ka nägemisprobleemide korral.

Erinevad abivahendid. Ülemises reas rulaator ja juustepesu müts. Alumises reas söömise abivahendid ja libistuslaud. Fotod: Envato / Gemini
Erinevad abivahendid. Ülemises reas rulaator ja juustepesu müts. Alumises reas söömise abivahendid ja libistuslaud. Fotod: Envato / Gemini

See juhend põhineb erivajadustega inimeste ja hooldajate kogemustel www.omastehooldusest.ee lehel jagatud sisul. See on praktiline „nipinurk“, mis aitab vältida vigu ja leida õige lahenduse.

Kuidas alustada? Otsingud, proovimine ja nõustamine

Sobiva abivahendi leidmine on individuaalne teekond. Kogemused näitavad, et kõige olulisem on põhjalik uurimistöö ja proovimine.

Praktilised sammud valiku tegemisel

  • Uurige kohalikke firmasid: spetsialistid soovitavad otsida internetist oma piirkonna abivahendite müüjaid ja neid isiklikult külastada. Veebiinfo ja reaalne tootekvaliteet võivad erineda ning hinnad varieeruda.

  • Konsulteerige ekspertidega: lisaks müüjatele on hindamatu väärtusega füsioterapeudi ja rehabilitatsioonimeeskonna abi. Samuti tasub pöörduda sama puudega inimeste või kogemusnõustajate poole.

  • Proovige enne ostmist: see nõuanne on eriti kriitiline kuulmiskeskuste puhul. Kasutajad soovitavad külastada mitut keskust ja varuda aega proovimiseks, sest iga keskus soovitab oma tooteid. Rulaatoreid ja karke saab tihti enne ostu rentida, et veenduda nende sobivuses.

  • Küsige soodustuste kohta: abivahendifirmade spetsialistid aitavad tooteid kohandada ja selgitavad, kuidas soodustusi taotleda, näiteks milliseid dokumente või arstitõendit on vaja.

  • Eelistage iseseisvust: kõige olulisem on valida vahend, mis võimaldab inimesel ise hakkama saada ja vähendab teistest sõltuvust.

Lahendused voodirežiimi ja hoolduse jaoks

Kui inimene veedab suurema osa ajast voodis, muutuvad hädavajalikuks funktsionaalne voodi ja õige madrats.

Lamatiste ennetamiseks mõeldud madrats on oluline, kuid seda tuleb kindlasti kombineerida pideva asendi muutmisega. Lisaks on igapäevaelus abiks pestavad madratsikatted, aluslinad ja nahakaitsekreemid. Üks puudega lapse vanem märgib, et need vahendid on eriti olulised öise pidamatuse (enureesi) korral.

Omastehooldajad jagavad oma kogemusi

  • „Mu mees kasutab renditud invavoodit, kuna tal on puus haige. Need voodid on väga mugavad ja veidi kõrgemad. Tal on sealt voodist ülesse tõusmine kergem, kuna seal ripub ka käepide, mida ta tõusmisel kasutab.“

  • „Peatsikõrgendust kasutasin rindkere operatsioonist taastuva voodisse aitamisel ja voodist tõusmisel. Lihtne vidin, mida vajalikul ajal vähese raha eest rentida. Superabiline.“

  • Pesemistoiminguteks voodis olles on head abilised loputamist mitte vajav juustepesumüts või täispuhutav peapesuvann, kust vesi voolikuga ämbrisse juhitakse. Ratastega poti- ja dušitool vähendab oluliselt abistaja füüsilist koormust.

Inimese liigutamine voodist ratastooli, autosse või potitoolile nõuab spetsiaalseid vahendeid.

Abivahendid siirdumiseks

  • Libistuslaud: see on kompaktne laud, mis aitab istuvat inimest ühest kohast teise libistada. Kui inimesel on tugevad käed, saab ta end selle abil ise aidata. Siiski ei pruugi see sobida suure kehamassiga või õrna nahaga inimestele.

  • Invatõstuk: seda kasutatakse täielikult liikumisvõimetu inimese tõstmiseks. Üks omastehooldaja selgitab: „Tõstukeid on erinevaid. Parem on selline, mis aitab inimese seisvasse asendisse tõmmata – ling pole kott-tool, vaid pigem tõstevöö. Sellega on kõige parem ja kiirem teha nt tualetitoiminguid.“

  • Libilina: seda kasutatakse peamiselt inimese asendi muutmiseks voodis. Oluline on meeles pidada, et kui lina on mõlemalt poolt libe, tuleb see pärast kasutamist alati inimese alt eemaldada, et vältida iseeneslikku libisemist.

Liikumine sise- ja välistingimustes

Liikumisabivahendite puhul on kriitilise tähtsusega nii sobiv suurus kui ka keskkond, kus seda kasutatakse.

Ratastoolid ja rulaatorid

Ratastooli suurus on ülioluline: liiga lai tool võib põhjustada skolioosi, liiga kitsas aga hõõrdumist. Seetõttu tuleb enne üürimist kindlasti ära mõõta puusade laius istumisasendis.

Üks aktiivne ratastooli kasutaja soovitab Küschall Championi mudelit, mis on kerge ja vastupidav nii sise- kui ka välisruumides. Ta märgib: „Lisaks kasutan sportimiseks, treenimiseks, maastikul, vanalinnas ja reisimisel samale olemasolevale ratastoolile lisaks freewheel’i ehk abiratast."

Rulaatorite puhul on peamine erinevus ratastes. Kasutaja kogemus: „Kui rulaatorit on vaja kasutada väljas, siis on oluline just see, et kõik neli ratast oleksid suured (läbimõõt üle 15 cm). Ruumis sees saab edukalt hakkama ka väikeste ratastega (kuni 15 cm läbimõõduga) rulaatoriga.“

Nutikad lahendused treppidele ja lastele

Kallitele invatõstukitele on olemas ka soodsamaid alternatiive. Üks omastehooldaja jagab nippi kahe korruse vahel liikumiseks: „Kõige soodsamaks lahenduseks osutus lakke kinnitatud tavaline tööstuslik telfer, mille külge sai ühendada spetsiaalse invatõstuki tõstelingu“. See lahendus sobib ka kitsastesse oludesse või keerdtreppide puhul, kuhu trepironijad ei pruugi mahtuda.

Puudega laste vanemad hindavad läbimõeldud disaini. Üks vanem kiidab Hoggy Bingo Evolution vankrit: „Vanker on lapse/nooruki pikkuse järgi kohandatav. Lisaks käib selle käru mudel kokku väga kompaktseks ja mahub tavalise sõiduauto pagasiruumi.“

Nägemine ja kuulmine: tehnoloogia avab maailma

Kuulmine

Kuuldeaparaadi taotlemine algab kõrvaarsti tõendist. Riiklik soodustus antakse tavaliset kord nelja aasta jooksul. Pärast arstitõendi saamist tuleb valida sobiv aparaat ja seda 1–2 nädalat proovida. Lõplik soodustuse suurus sõltub määratud aktiivsusgrupist (nt pensionärid) ja riiklikust piirhinnast. Lisainfot ja nõu annab Eesti Vaegkuuljate Liit.

Nägemine

Eesti Pimedate Liidu tegevjuht Jakob Rosin rõhutab, et tänapäeval on nutitelefon üks olulisemaid nägemise abivahendeid. Sisseehitatud ekraanilugeja loeb häälega ette kogu ekraanil oleva sisu, olgu need äpid, tekstid või uudised. Spetsiaalsed äpid suudavad tehisintellekti abil kirjeldada pilte või lugeda ette restoranimenüüd. E-lugerid võimaldavad raamatuid kuulata ilma ekraani vaatamata.

Lisaks nutiseadmetele on olemas lai valik spetsiifilisi abivahendeid alates valgetest keppidest ja kõnelevatest seadmetest (kellad, kaalud, termomeetrid) kuni digitaalsete luupide ja punktkirjavahenditeni. Nõu ja info saamiseks võib alati pöörduda Eesti Pimedate Liidu poole.

Väikesed abilised, mis toovad suure muutuse

Tihti peitub iseseisvus detailides, näiteks riietumisel ja söömisel.

Riietumine

Inimestele, kellel on keha termoregulatsioon häiritud (näiteks seljaajukahjustuse tõttu), on asendamatud soojendusega riided. Üks omastehooldaja jagab kogemust laetavate sisetaldadega: „Asendamatu SAK (seljaaju kahjustuse) jm seisundite korral... Talvel külmaga õues olles tekib muidu alajahtumine üsna kergesti.“

Igapäevaseks abiks on ka käepikendused põrandale kukkunud asjade haaramiseks, pikema varrega kingalusikad ja sokkide jalga panijad. Neist on palju abi näiteks pärast puusa- või põlveoperatsiooni.

Söömine

Söögiriistu on võimalik kohandada vastavalt vajadusele:

  • rasked söögiriistad sobivad neile, kellel käed värisevad;

  • kerged söögiriistad, millel on suur ja kerge käepide, sobivad inimestele, kel pole kätes piisavalt jõudu;

  • taldrikuääris aitab toitu iseseisvalt kahvlile või lusikale saada.

Üks puudega lapse vanem toob esile lihtsa, kuid tõhusa lahenduse: „Ühekordsed söögipõlled tegid meie pere söögiajad nii palju lihtsamaks. Laps saab iseseisvamalt süüa ja koristamine käib väga ruttu.“

Abivahendi kasutamine vajab õppimist

Abivahendi efektiivsus sõltub kolmest tegurist: see peab tehniliselt vastama inimese vajadustele, elukeskkond peab selle kasutamist võimaldama ning inimene ise peab tahtma ja oskama seda kasutada. Abivahendi kasutama õppimine nõuab kannatlikkust ja regulaarset treeningut. Kokkuvõttes näitavad kogemused, et õige vahendiga saab elukvaliteeti oluliselt parandada. Tee selleni algab uurimisest, spetsialistidega konsulteerimisest ja julgest proovimisest.


Abi-vahendid aitavad inimesi,
kellel on eri-vajadus.

Abi-vahendid aitavad saada ise paremini hakkama.

Enne abi-vahendi ostmist peab seda proovima.

Abi nende valimisel saab küsida arstilt
või näiteks teistelt inimestelt,
kellel on sama puue.

Abi-vahendite eest saab ka soodustust.

Kui inimene on palju voodis,
siis aitab eriline voodi.

Pea pesemisel aitab näiteks pesu-müts.

Inimese tõstmisel aitab tõstuk või libistus-laud.

Liikumiseks on olemas ratas-toolid ja rulaatorid.

Ratas-tool peab olema paras,
muidu on halb istuda.

Rulaatoril võivad olla õues suured rattad
ja toas väikesed rattad.

Kuulmiseks on kuulde-aparaadid.

Nägemisega aitab nuti-telefon:
telefon loeb häälega ette,
mis on ekraanil.

On olemas ka valge kepp ja rääkiv kell.

On ka palju väikseid abilisi,
näiteks pika varrega kinga-lusikas
või abi-vahend soki jalga-panekuks.

Söömiseks on erilised söögi-riistad ja söögi-põlled.

Uue abi-vahendi kasutamist peab õppima
ja see võtab natuke aega.