Mari Laasik | Ajakiri Sinuga kaasautor
HOOLEKANNE
KUULA ARTIKLIT
MTÜ Me Hoolime Sinust Järvamaal aitab inimestel elada oma kodus iseseisvalt ja turvaliselt, pakkudes igapäevaelu toetamise, toetatud elamise, päevakeskuse ja lapsehoiuteenust. „Meie töö keskmes on inimene – tema võimalused, tema väärikus ja tema kodu,“ ütleb mittetulundusühingu juht Evelin Kori.
Algus ja hooliv tugi perele
MTÜ Me Hoolime Sinust sai alguse 2016. aastal kahe kolleegi soovist inimesi aidata ja luua endale ise töökoht. Nagu igal alustaval MTÜl, oli algus veidi konarlik, kuid pärast esimest tagasilööki ja vankumatut soovi valdkonda panustada sai esimeseks teenuseks raske ja sügava puudega lapsehoiuteenus. Täna pakub MTÜ mitut hooldusteenust, sealhulgas lapsehoidu, toetatud elamist ja päevakeskuse teenuseid, et toetada inimeste toimetulekut tema oma kodus.
Evelin Kori rõhutab, et erihoolekandes on oluline, et inimene tunneks end koduselt ja hoitult ning teenus ei oleks pelgalt hooldus, vaid toetav suhe tugiisiku ja hooldatava vahel, kus klient saab võimaluse ise toimetada. Toetatud elamise teenusel elavad kliendid küll omaette, kuid saavad vajadusel abi igapäevastes toimetustes: poes käimine, arsti juurde minek, kodu korrashoid.
„Me ei tee inimese eest ära, vaid teeme tegevusi temaga koos. See on väga oluline, et inimesel tekiksid oskused, julgus ise proovida ja võimete piires hakkama saada. Vahel on oluline, et uue oskuse omandamise ajal oleks lihtsalt keegi kõrval,“ ütleb Kori.
Raske ja sügava puudega lapsehoiuteenust osutatakse omavalitsuse tellimusel ja seda rahastab riik. „Me oleme suurema abivajadusega laste hoiuteenusele spetsialiseerunud ja teeme koostööd omavalitsustega. Lapsevanem teenuse eest ise tasuma ei pea,“ selgitab Evelin. Sageli ongi teenust vajavad lapsed puudega ja seetõttu suurema hooldusvajadusega ja vanemad vajavad nende hooldamisel tuge. Teenus pole ainult lapse hoidmine, vaid perekonna terviklik toetamine. Kaardistatakse abivajadus ja tehakse otsus, mis mahus teenust osutatakse, selleks tehakse koostööd nii lastekaitse kui kohaliku omavalitsusega. Teenuse saamine käib peamiselt kohaliku omavalitsuse kaudu, kuid alati on võimalik ka otse teenusepakkuja poole pöörduda.
„Lastega töötades tegeletakse ka vanemate hirmude ja toimetulekuga, et toetada kogu pere heaolu,“ täpsustab Evelin. Vanem, kes on varem harjunud last üksi hooldama, vajab hooldusteenuse saamisel samuti tuge, kuna vastutusest loobumine võib olla keerukas ja tekitada ärevust. „Nendes olukordades on oluline ka vanemat toetada, kuna sageli need vanemad, kellel on suurema abivajadusega laps, vajavad samuti kohanemisaega ja tuge uues olukorras, kui kogu hoolduskoormus pole enam vaid nende õlul,“ selgitab Evelin ja lisab, et usalduslik suhe hooldaja ja vanema vahel aitab hooldusteenust paremini teostada.
Ideaalne hooldusteenus lähtub inimese ja tema pere tegelikust vajadusest
„Meie jaoks on ideaalne hooldusteenus selline, mis lähtub inimese ja tema pere tegelikust vajadusest,“ ütleb Kori. „Kui perekond tuleb meie juurde murega, siis me kõigepealt kuulame. Sageli on juba see esimene toetav samm perekonnale, kui keegi päriselt kuulab ja aitab mõelda, mis võiks olla järgmine õige samm.“
MTÜ on aastaid pakkunud täiskasvanutele mõeldud päeva- ja nädalahoidu ehk intervallhoidu, mida on paljud pered kogenud kui tõelist päästerõngast. Teenuse eripära seisneb selles, et abi ja tugi jõuavad inimese koju, kus ta tunneb end turvaliselt ja harjumuspäraselt. „Meie kliendid on sageli autismi või intellektipuudega inimesed, kelle jaoks keskkonna muutus võib olla väga suur katsumus. Kodune lähenemine toetab nii nende kui ka pereliikmete toimetulekut,“ selgitab ta.
Kuigi viimastel aastatel on teenuse korralduses tehtud muudatusi, mis on teenuse kodus osutamise võimalusi kitsendanud, usub organisatsioon, et selline lähenemine väärib hoidmist ja arendamist. „On peresid, kelle jaoks just kodupõhine tugi töötab kõige paremini. Me soovime, et hooldusteenus oleks igal pool Eestis inimlik, paindlik ja lähtuks sellest, mida inimene tegelikult vajab,“ ütleb Evelin. Võimalusi, et intervallteenust saaks pakkuda taas kodukeskselt, uuritakse praegu koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.
Katsumusest sõpruseni
Kuigi erihoolekandeteenus on kulukas, on esmane prioriteet abivajaja heaolu ja toetamine. „Perekonnad, keda me töös kohtame, on enamasti väga tegusad ja soovivad ise ühiskonnale tagasi anda.“ Teenuses on fookuses isikukeskne lähenemine ja pikaaegne usaldus nii klientide kui perekondadega. „Meie tegevusjuhendajatel on väga suur motivatsioon ja empaatiatunne, teisiti seda tööd teha ei saaks,“ lisab Evelin. Hoolimine on meeskonnas siiras ja ehe, tegemist pole pelgalt tööga.
Kui pered meiega esimest korda ühendust võtavad, algab kõik kuulamisest ja mõistmisest. „Alustame sellest, et vaatame, kes ta on, mis temaga on juhtunud, millised on diagnoosid,“ selgitab Evelin. „Tihti mõtleme esimesena, kuidas meie meeskond olukorraga toime tuleb. Korraldame tutvumispäeva ja anname võimaluse esmaseks kontaktiks.“
Üks meeldejääv kogemus oli poiss Tallinnast, kelle ema oli varem kogenud, et laps ei saa hoolekandeasutuses hakkama. „Alguses vaikne poiss on tegelikult täielik suhtleja, väike pätu. Esimene mulje oli, et anname talle võimaluse,“ meenutab Evelin. Aga esimesed päevad olid katsumus: poiss uuris kõike, keerutas torustikke lahti, võttis voodid pulkadeks ja nimetas seda tööks. „Ta oli rõõmsameelne, ei kurtnud, lihtsalt tegutses. Meie meeskond pidi kohanema, muutsime keskkonda ja tagasime turvalise kontakti,“ kirjeldab Evelin.
Koostöö emaga oli võtmetähtsusega. „Varem teenust saades oli ta kogenud ainult tagasilükkamist. Meie juures saime koos erihoolt vajava poisi jaoks leida toimiva lahenduse. Lõpuks liikus poiss Tallinna ja Paide vahet iseseisvalt ning suhtles avameelselt meeskonnaga. Koostöö ja suhtlemine tekitas turvatunde nii lapsele kui vanemale. Tihe koostöö perega on tihti sama oluline kui teenus ise,“ rõhutab Evelin.
Nutikad lahendused hooldustöös
Toetatud elamine on teenus, kus abivajajad elavad oma kodudes, kus tegevusjuhendaja toetab neid argistes tegevustes. „Me julgustame neid ise hakkama saama, kuid tegevusjuhendajad on nende kõrval. Anname tuge eelarve planeerimises, asjaajamises ja kõiges, mis käib argielu juurde.“ Vahel tähendab see ka, et õpetatakse endale õiges suuruses jalatseid või riideid ostma, toidupoes käima, ollakse kaasas ametkondades või arsti juures. Oluline on väikeste sammude märkamine ja tunnustamine, sest nii tulevad ka suuremad edulood.
MTÜ Me Hoolime Sinust on saanud kohalikult omavalitsuselt ruumid, kus asub ka päevakeskus. Päevakeskuses käib mitukümmend klienti, kellel on tegevusplaanid ja eesmärgid, et arendada nende sotsiaalseid- ja igapäevaoskuseid. „Näiteks õpivad nad suhtlemist, kokandust, laulmist. Neil on olnud harivad kohtumised nii politsei kui arstidega, et nad teaksid, kuidas erinevates olukordades käituda, ja tuleksid iseseisvalt toime,“ räägib Evelin ja selgitab, et päevakeskuse peamine eesmärk on iseseisvuse toetamine.
COVID19-pandeemia ajal ei saanud päevakeskuses koos käia ja tuli välja mõelda, kuidas omavahel sidet hoida. Siis lõid tegevusjuhendajad päevakeskuse klientidele modereeritud privaatse Facebook Messengeri vestluse „Jututuba“. „Jututuba“, mis pidi algselt olema ajutine lahendus, on aktiivses kasutuses tänaseni. „Vestluses on nii tegevusjuhendajad kui päevakeskuse kliendid. Jagame seal nii pilte hommikukohvist kui praktilisi meeldetuletusi olulisematest sündmustest.“ Tänu pandeemia ajal loodud vestlusele on mõned kliendid õppinud paremini suhtlema ja kirjutama, kasutama emotikone ja GIF-e. „See on hea võimalus olla kontaktis, vähendada üksindust ja luua kuuluvustunnet,“ räägib Evelin tänutundega. Tegevusjuhendajad vestlevad seal klientidega, korraldavad vahvaid mänge ja ülesandeid ja jagavad teateid.
Erihoolekanne rikastab hooldatava elu
Kui inimene kõhkleb, kas kasutada teenust, on esimene soovitus proovida. „Alati on võimalik teenus päevapealt lõpetada. Tihti on need, kes alguses kõhklevad, pärast väga rahul,“ rõhutab Kori.
Erihoolekanne rikastab teenusega hooldatava elu: tekivad uued sõbrad, sotsiaalne suhtlemine ja põnevad kogemused, mis tihti toetavad ka tervist. Lisaks aitab teenus tugevdada peresuhteid. Erihoolekanne annab lapsevanematele võimaluse puhata ja veeta koos kvaliteetaega. „Kui su enda karikas on tühi ja oled puhkuseta, ei suuda sa oma lähedast hästi toetada,“ rõhutab Kori.
Tegevusjuhendaja töö on kutsumus, mis algab soovist aidata ja panustada teiste elu parandamisse. Teenus peab lähtuma hooldatava vajadustest, mitte vastupidi. Erilised inimesi tuleb märgata ja nendega arvestada, et nad saaksid olla aktiivsed ja kaasatud. Sel moel toetame ka peresid, kes omakorda saavad ise panustada laiemalt kogukonnaellu. Erihoolekanne on vajalik kogu ühiskonna heaolu tagamiseks.
MTÜ Me Hoolime Sinust aitab inimesi,
kes vajavad eri-hoolekannet.
Alguses oli neil raske,
aga nad tahtsid väga inimesi aidata.
Nüüd pakuvad nad lapse-hoiu,
toetatud elamise
ja päeva-keskuse teenuseid.
Nad aitavad ja teevad tegevusi inimestega koos –
nii õpib inimene ise hakkama saama.
Raske puudega lastele on lapse-hoiu teenust tasuta –
abi saamiseks tuleb rääkida kohaliku oma-valitsusega.
Nad aitavad ka lapse-vanemaid,
sest vanematel on tihti hirm või mure.
Inimeste aitamiseks tuleb neid kuulata –
nii saab teada,
millist abi on vaja.
Kõige tähtsam on inimese hea-olu
ja pere usaldus.
Eri-hoolekande teenust tasub proovida,
sest see teeb elu paremaks.
See annab inimesele uusi sõpru
ja perele aega puhata.
Kui pere on puhanud,
jaksab ta paremini aidata.
