Allan Aug | Ajakiri Sinuga kaas-peatoimetaja
NÕUANDED
KUULA ARTIKLIT
Sotsiaalhoolekanne on sõna, mida paljud meist kuulevad alles siis, kui elus tekib raskus – tervis teeb muret, töö kaob, lähedane vajab hoolt või tekib ootamatu kriis. Et inimene ei jääks sellises olukorras üksi, on Eestis loodud süsteem, mis aitab – seda nimetatakse sotsiaalkaitseks. Videoloos „Hoolekande ABC“ selgitab Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Kadri Mets, kuidas see süsteem töötab ja kuhu abi saamiseks pöörduda.
Mis on sotsiaalkaitse?
Sotsiaalkaitse on lai mõiste, mille eesmärk on tagada inimese heaolu olukorras, kus elu seab ette takistusi. Need sotsiaalsed riskid võivad olla töö kaotus, haigus, puude tekkimine, vanadus, eluasemeta jäämine või lähedase hooldusvajadus. „Sotsiaalkaitse tähendab, et ühiskonnas on olemas toimiv süsteem, mis aitab inimesel säilitada toimetuleku ja väärikuse ka siis, kui elu muutub,“ selgitab Kadri Mets.
Sotsiaalkaitse jaguneb kaheks:
sotsiaalkindlustus – tagab rahalise turvalisuse (nt pension, haigushüvitis, töövõimetoetus);
sotsiaalhoolekanne – pakub teenuseid ja toetusi, mis aitavad inimesel igapäevaselt toime tulla.
Kohalik omavalitsus – esimene koht, kuhu pöörduda
Kui inimene satub raskesse olukorda ja vajab abi, on esimene samm pöörduda enda elukohajärgse omavalitsuse poole. See võib olla vallavalitsus, linnaosavalitsus või konkreetne sotsiaalosakond. „Inimene ei pea teadma, millist teenust ta vajab. Selleks ongi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kes hindab abivajadust ja aitab leida sobiva lahenduse,“ ütleb Kadri Mets. Kohalik omavalitsus korraldab esmatasandi hoolekannet – hindab olukorda, otsustab, millist abi on vaja, ja aitab teenuse korraldamisel.
Abi saamiseks ei pea ootama kutset
Sageli pelgavad inimesed abi paluda, sest nad ei tea, kas neil on õigus seda saada. Tegelikult on õigus pöörduda igal inimesel, kes tunneb, et vajab tuge. Veelgi enam – kui märkad kedagi, kes on hädas, on võimalik ja vajalik teavitada tema elukohajärgset omavalitsust. Lisaks on Eestis kasutusel uus ennetav andmevahetuse süsteem, mille kaudu saavad kohalikud omavalitsused teavet näiteks puudega laste ja sügava puudega inimeste kohta. See tähendab, et sotsiaaltöötaja võib ise inimesega ühendust võtta ja pakkuda abi enne, kui mure muutub kriisiks.
Kohustuslikud teenused ja toetused
Iga kohalik omavalitsus peab seaduse järgi tagama vähemalt 13 sotsiaalteenust. Nende hulka kuuluvad muu hulgas tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus, isikliku abistaja teenus, ööpäevaringne üldhooldus väljaspool kodu ja toimetulekutoetus. Lisaks võivad omavalitsused pakkuda lisateenuseid, mis arvestavad piirkonna ja elanike vajadusi – näiteks koduteenuseid, päevakeskusi või kriisiabi. Oluline on teada, et teenuse hind ei tohi olla takistuseks. Kui inimene vajab abi, peab omavalitsus vajadusel tulema appi ka teenuse eest tasumisel.
Eriti oluline on see üldhooldusteenuse puhul, kui inimene vajab hooldust väljaspool kodu. Sellisel juhul peab omavalitsus toetama teenuse maksmisel – et abi oleks reaalselt kättesaadav, mitte ainult paberil.
Riigi roll – tugi ja spetsialiseeritud teenused
Lisaks omavalitsustele pakub teenuseid ja toetusi ka riik, peamiselt Sotsiaalkindlustusameti kaudu (SKA). Riik tegeleb eelkõige olukordadega, kus abivajadus on suurem või spetsiifilisem. Näiteks:
abivahendid (ratastoolid, proteesid, kargud, mähkmed jms) – neid saab soodsamalt, kui on olemas arsti või spetsialisti väljastatud abivahendi tõend;
erihoolekandeteenused – mõeldud vaimse tervise või psüühilise erivajadusega inimestele;
sotsiaalne rehabilitatsioon – mitme spetsialisti ühine töö inimese iseseisvuse taastamiseks.
Kui vajad nõu või infot nende teenuste kohta, on parim kontakt Sotsiaalkindlustusamet (infotelefon 612 1360 või koduleht www.sotsiaalkindlustusamet.ee).
Seadused, mis kaitsevad abivajajat
Kõik need teenused ja toetused tuginevad seadustele, mis määravad ära, kellele ja kuidas abi osutatakse. Olulisemad on
Eesti Vabariigi põhiseadus – sätestab, et igal inimesel on õigus riigi kaitsele vanaduse, töövõimetuse, puuduse või toitja kaotuse korral;
sotsiaalhoolekande seadus – määrab omavalitsuste ja riigi kohustused teenuste pakkumisel;
sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – reguleerivad vastutuse ja rollid abi korraldamisel.
Kuidas julgeda abi küsida
Paljud inimesed ei tea, kust abi otsida, või tunnevad, et nende mure pole piisavalt suur. Kadri Mets julgustab: „Abi küsimine ei ole nõrkus. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad on professionaalid, kes aitavad leida just sinu olukorrale sobiva lahenduse.“ Kui tunned, et oled raskes seisus – või märkad kedagi, kes on –, alusta lihtsast sammust: võta ühendust oma valla või linna sotsiaaltöötajaga. Sageli piisab juba ühest telefonikõnest, et leida tee lahenduseni.
📺 Vaata videot „Hoolekande ABC“ – Sotsiaalministeeriumi nõunik Kadri Mets selgitab, kuidas toimib Eesti sotsiaalhoolekanne ja kuhu pöörduda abi saamiseks.
Sotsiaal-kaitse on abi,
kui elu on raske.
Näiteks oled haige,
vana
või sul pole tööd.
Sotsiaal-kaitse aitab,
et saaksid eluga hakkama.
Abi saab valla või linna-valitsusest.
See on kohalik oma-valitsus.
Räägi seal sotsiaal-töötajaga,
kes uurib sinu muret
ja aitab leida lahenduse.
Vald või linn peab pakkuma abi:
näiteks tugi-isiku,
sotsiaal-transpordi
ja hoolde-kodu teenuseid.
Kui sul pole raha,
siis vald või linn aitab teenuse eest maksta.
Riik annab näiteks abi-vahendeid,
nagu ratas-tool.
Riik aitab ka vaimse tervise murega inimesi.
Abi küsimine ei ole nõrkus.
Helista julgelt oma valla sotsiaal-töötajale.
