Minu vaimse tervise vitamiin — hooldajate lood elujõust ja tasakaalust

Allan Aug | Ajakiri Sinuga kaas-peatoimetaja

NÕUANDED

KUULA ARTIKLIT

Omastehooldus on südameasi, kuid see on ka vastutus, mis kulutab jõuvarusid. Lähedase eest hoolitsemine tähendab sageli, et enda vajadused jäävad tahaplaanile. Ent selleks, et olla olemas teistele, tuleb esmalt hoolida iseendast. Just sellest räägib videolugu „Minu vaimse tervise vitamiin“ (vaata YouTube’is), kus omastehooldajad jagavad seda, mis aitab neil säilitada vaimset tervist, rõõmu ja tasakaalu.

Lilled, aeg ja rahu

Ühe hooldaja sõnul on tema vaimse tervise vitamiin „aeg iseendale“. Ta leiab selle oma sõbranna lillepoes – kohas, kus aeg seisab. „Seal ma valin lilli, räägin juttu, ja kui hästi läheb, lubatakse mul isegi lilli puhastada. See on omamoodi teraapia – pea puhkab, mõtted vaibuvad.“

Pärast lillepoes veedetud aega naaseb ta oma keskusesse, paneb lilled vaasi ja loeb raamatut. See hetk enda jaoks annab talle jõudu, et jälle hooldada, toetada ja tegutseda.

Käsitöö ja loovus

Merli jaoks on vaimse tervise vitamiin käsitöö. Ta koob, punub, valmistab unenäopüüdjaid ja mala’sid (palvehelmeid). „See kõik annab mulle lisaväärtust – aitab olla hea ema ja abikaasa. Need tegevused toovad kergust ja rõõmu.“

Ta lisab, et käsitöö ei ole ainult loominguline väljendus, vaid ka viis luua ühendus oma lapsega, kelle kõrval ta sageli meisterdab. „See on meie ühine aeg, kus hing saab puhata ja mõte rännata.“

Aeg tütrega ja mets kui rahupaik

Erkki räägib, et tema vaimse tervise vitamiin on jalutamine oma tütrega. „Käime sageli pikki teekondi, vahel isegi mere äärde,“ ütleb ta. „Võimalusel käin metsas, tegelen jahinduse ja kalandusega – see aitab puhata rasketest hetkedest.“

Tema jaoks on looduses olemine mitte ainult puhkus, vaid tasakaalu leidmine. „See annab mulle vaimse rahu, et ma saaksin pärast olla parem kaaslane oma pojale ja naisele,“ lisab ta.

See lugu toob välja lihtsa, kuid sügava tõe – vahel piisab ühest jalutuskäigust, et taastada side iseenda ja nendega, kelle eest hoolitseme.

Uitamine, loodus ja rahu

„Minu vaimse tervise üks vitamiine on uitamine,“ ütleb Maarja. „See pole päris sama mis jalutamine – uitamine on vabam, metsikum.“ Ta uitab sageli kalmistul – rahulikus ja ajatult vaikivas kohas keset linna. „Seal on rahu. Kalmistul saad mõelda oma omastele ja tunnetada elu ja surma loomulikku ringi.“

Ta lisab mõtte, mis jääb kõlama: oma laste ja vanemate eest hoolitsemine on tegelikult sama väärtuslik. See aeg pole tühja läinud aeg, vaid kvaliteetaeg – hoolimine on meie kõigi loomulik osa

Meri, liiv ja võrkpall

Laura jaoks on vaimse tervise vitamiin liikumine ja sport. Üks hooldaja meenutab hetke, kui tema tütar sai raske diagnoosi – elu muutus üleöö. „Pühendasin end täielikult tema hooldamisele. Mingil hetkel sain aru, et olen ise kaduma läinud.“ Siis otsustas ta leida endale taas hobi ja naasis nooruspõlve armastuse juurde – võrkpalli juurde.

„Väljakul olles ma ei mõtle millelegi muule. Mu ümber on toredad inimesed ja ma tunnen end jälle elusana.“ Päike, liiv ja liikumine annavad talle jõudu nii kehale kui hingele. „See on mu vaimse tervise vitamiin – rõõm ja rahu korraga.“

Raamatud ja mõtisklus

Kristi jaoks on vaimse tervise tugi raamatud. „Rasketel aegadel, kui tuli toime tulla lähedase surma või ema hooldamisega, leidsin lohutust lugemisest.“ Ta jagab oma tarkust: „Inglise keeles öeldakse, et üks õun päevas hoiab arsti eemal. Mina arvan, et üks raamat nädalas hoiab hinge ja vaimu tervena.“

Tema jaoks jagunevad raamatud kaheks: need, mis otsivad põhjust ja mõtet – miks midagi juhtub –, ning need, mis annavad lahenduse, kuidas edasi minna. Mõlemad aitavad ellu jääda ja rahu leida.

Tähed ja sisemine rahu

Sirje räägib, et tema vaimse tervise vitamiin on astroloogia. „Kui ma hooldasin oma ema enne tema surma, kestis see kaheksa kuud ja astroloogiliselt oli see kõige raskem aeg, mis üldse saab olla,“ meenutab ta. „See seis kestis ligi kaks aastat – ja ma teadsin, et tuleb pime ja raske periood.“

Astroloogia aitas tal olukorda mõtestada ja valmistuda: „Kui sa tead, et raskus tuleb ja et see ka möödub, siis on lihtsam läbi minna. Sa ei süüdista ennast ega teisi, vaid võtad elu sellisena, nagu see on.“

Tema sõnul tuleb tuge loodusest ja lähedastelt. „Ma ei kujuta ette, kuidas saavad hakkama need, kellel ei ole kedagi kõrval,“ ütleb ta. „Mul on vedanud – mu tööandja lubas mul kodus töötada, nii sain oma ema eest hoolitseda.“ Sirje lisab: „Kõige tähtsam on mitte jääda ohvri rolli. Sa pead iseendaga tegelema, olema enda vastu hell.“

Liikumine kui ellujäämine

Meryt räägib, et tema vaimse tervise vitamiin on liikumine looduses. „Olen olnud oma 89-aastasele isale hooldajaks juba 19 aastat,“ ütleb ta. „Et ellu jääda, olen pidanud leidma erinevaid viise end laadida. Selleks ongi saanud liikumine – jalgrattaga sõitmine, kõndimine, koeraga jalutamine.“

Enne isaga kokku kolimist ei olnud ta nii aktiivne, aga nüüd on liikumisest saanud elu osa. „Käin rattaga tööl, liigun Haabneemes metsarajal, kevaditi ja sügiseti osalen Tallinnas jooksuüritustel – kõndijana,“ räägib ta. See kõik aitab tal hoida tasakaalu ja jõudu, et hooldada isa, kes vajab igapäevast tuge ja kohalolu. „Liikumine annab mulle jaksu ja aitab mõtteid klaariks saada,“ ütleb ta.

Adrenaliin ja enese leidmine

„Minu vitamiin on adrenaliin,“ ütleb Tarmo, kes on oma 18-aastase poja hooldaja. Tema jaoks tähendab see võidusõitu bagiga – midagi, mis toob elusse liikumise ja vabaduse tunde. „Kui olen rajal, saan korraks välja hooldaja rollist ja pühendun täielikult iseendale. See tund või koguni terve võistluspäev annab mulle võimaluse tulla koju parema isana, parema inimesena.“

Ta räägib, et see kõik on võimalik tänu väikesele meeskonnale, kuhu kuulub tema ja tema lähedane elukaaslane. „Kõik on tänu talle,“ ütleb ta siiralt. „Ta on tubli ja toetav, ilma temata ei saaks ma seda teha.“

Tema sõnum teistele hooldajatele on lihtne, aga tugev: „Leidke aega endale. Ärge kaotage enda sees olevat last. Mängige, tehke asju, mis teid sütitavad. Tehke seda sama kirega, millega te hoolitsete oma lähedase eest.“

Õppimine ja uue tee leidmine

Maret räägib, et tema vaimse tervise vitamiin on õppimine. „Meie peres kasvab erivajadusega laps. Olles temaga palju haiglas, tundsin, et tahan ka ise midagi panustada.“ Ta asus õppima õeks. „Õpingud andsid mulle elu tagasi. Ma tundsin taas energiat ja rõõmu, et teen midagi enda jaoks. See muutis mind positiivsemaks.“

Tema sõnum teistele hooldajatele on lihtne: „Leia midagi, mis paneb su silma särama. See ei pea olema suur asi, aga see peab olema sinu oma.“

Ruumi ja hingamise leidmine

Toomas räägib, et tema vaimse tervise vitamiin on olukordade eest ärajooksmine – väikeste pauside võtmine siis, kui elu muutub liiga pingeliseks. „Kas see on õige tegu, ma ei tea,“ ütleb ta. „Aga vahel on vaja korraks välja lülitada ja leida vaheldust.“

Ta hooldab 18-aastast noormeest ning tunnistab, et pingelisi hetki on palju. „Kui kodus on keeruline, lähen lihtsalt metsa jalutama. Õnneks Nõmme mets on kiviga visata.“ Nii on ta leidnud oma viisi hingamiseks – mitte põgenemiseks, vaid tasakaalu taastamiseks. „Kui tööl on raske, tulen koju. Kui kodus on raske, lähen välja. Keskkonna vahetamine aitab välja hingata ja uuesti alustada,“ ütleb ta. See on aus ja lihtne tõde: mõnikord on parim ravi vahemaa – samm eemale, et üldse jaksaks tagasi tulla.

Videolugu ja hooldajate lood meenutavad, et vaimne tervis ei ole kõrvaline teema, vaid hoolduse keskne osa. Iga hooldaja vajab „vitamiini“ – midagi, mis aitab taastuda, hingata ja edasi minna. Olgu selleks lillede korrastamine, rattasõit, lugemine või lihtsalt hetk vaikuses – need on viisid, kuidas hooldaja saab ka ise ellu jääda ja kasvada.
 
 „Leidke aeg enda jaoks,“ ütleb üks hooldaja videos. „Ärge kaotage iseennast – see on suurim kingitus nii teile kui teie lähedastele.“”

---